1. Mida suurem on mahuti, seda paksem on paagi mahuti paksus. Kvantitatiivne paksus arvutatakse teoreetilise arvutuse alusel.
2. Paagi toorainefaktorid. Kõrge tugevusega metallmahutid on õhemad kui halva tugevusega mittemetallist mahutid. Teatud tingimustel on igal aastal ka teatud korrosiooni paksused.
3. Säilituspaagi rõhutegur. Mida suurem on töörõhk, seda suurem on istutatud paagi paksus. Vahepeal võib metallmahuti saada rohkem rõhku. Mittemetalsed mahutid aktsepteerivad vähem rõhku või neid saab kasutada ainult atmosfäärirõhul.
4. Paagi temperatuuritegur. Üldjuhul valitakse metallmahuti ja metallvooder kõrgel temperatuuril. Säilitusmahuti töötemperatuur on kõrgem, planeerimisandmed peaksid olema temperatuuri suhtes vastupidavad ning mahuti paksus on tavalisest kõrgem. Mittemetallist mahutite plastid aktsepteerivad vähem temperatuuri.
5. Laaditud materjalide korrosioonitegur. Sööbiv, alati on pidev korrosioonikogus, mahuti paksus tuleb paksendada.
6. Keskkonnatingimused. Metallist mahutid võivad korrodeeruda söövitavas ja looduslikus keskkonnas, näiteks halva värvi või ebakorrapärase värviga.
7. Muud tegurid. Vastavalt mahuti struktuurile ja protsessile tuleb ka mehaanilised kandvad osad osaliselt pakseneda ja tugevdada. Näiteks on horisontaalse hoiupaagi kaks pead paksemad kui paagi korpus, sest pea muutub keerates pea.